Seljataga on siis üks huvitav nädalavahetus. Vanad ajad tulevad meelde, kui ma veel aktiivne pidutseja olin... Neljapäeval, kui ma ujumas käisin, helistas Tarvo mulle, et ta on Pärnus, võiks midagi teha. Mõeldud-tehtud. Aga alles reede õhtul, sest ma ju tööinimene... Reedel sai siis kaloreid põletatud :P Algul jalutasime Kaixiga linnas – sellest ajast, kui ma viimati seal käisin, on ikka nii palju muutunud...ja siis tulid Tarvo ja Karlis ning me “tutvustasime” neile linna. Selle peale kulus meil kuskil 3 tundi. Lihtsalt jalutasime mööda vettinud tänavaid ja mööda randa. Ja poisid otsustasid öösel kell 12 skinny dipping’u kasuks :S Paljas mõte tekitas juba külmavärinaid... Aga ära nad käisid...brrrr...külm....ja ellu nad jäid! Seejärel läksid nad “koju” ja me Kaixiga Bashmendile, kuna võitsin kaks piletit sellele üritusele Club Tallinnasse. Algus oli hea, kui soomlased puldis olid, aga kui Tarrvi ja Ringo tulid, kiskus asi ära : Ja nii me koju siis läksime ja kell 3 magama saime.
Laupäeval oli äratus kell 10, kui ema sisse sadas ja auto dokumente taga otsis ning kartuleid tükeldama minna käskis. Nimelt pidas ta eile oma sünnipäeva sugulaste seltsis. Õhtu sööma ja joomaga... mulle istusid aint hapukurk ja soolaseened, sest muu vaatamine ajas juba iiveldama...ja 1.5 liitrit vett läks ka nagu naksti kõrist alla. Alkot ma ei saanud ja ei tahtnudki (viimasel ajal (1.5 – 2 kuud) alko ei istu absull enam) juua, sest rooli pidin veel istuma, et õhtul taas linna suunduda....Propelleri ja Ultima Thule kontserdile, mis toimus Vallikäärus vihma käes :D Enne jõudsin ma muidugi kolm energy-drinki ära juua (Red Bull, Lx Lemon ja Hustler), mis mind konditsioonist suht välja ajasid. Peale üritust tuiasime veel tunnikese linna peal, vihma ja hullu tuulega. Seekord jäi Karlisel aga ujuma minemata, sest me kolm laitsime ta idee maha :D Siis ma sõidutasin nad “koju” ning jätsime hüvasti... koju magama saime mingi aeg enne kahte.
Täna, pühapäeval, oli äratus kell 5, sest õues hullas hull torm. Ei lasknud lihtsalt magada. Vedelesin voodis vahelduvate tukastustega kella 10ni, siis viskas kopa ette see vedelemine ja jalad alla ja valmis...Varsti saab aga magama :D Uni on asi, millest ma terve viimase nädala unistanud olen...kuid enne kooli vist korralikult magada ei õnnestugi....6.20 tõusmine ajab ikka graafiku sassi küll!

Hetkel siis väike kohvipaus (must kohv dr. Lepa seksikruusist), sest töö tehtud ja laud taas puhas. Kuid kui ma täna ka nii palju kohvi joon nagu eile, siis olen õhtul samasugune energiajänku nagu eile. Samas, see ei olegi nii hull, sest tunned, et sul on energiat ja seega jõuad ka rohkem. Eile oleks vabalt võinud üle kilomeetri ujuda, aga kuna Kaix ei viitsind enam ujulas olla, siis piirdusin kilomeetriga...
Oma kolmenädalasest palavikust (37,6-37,8) olen vist lahti saanud. Üleeile oli juba 37,0. Ka enesetunne on palju parem. Vahel küll viskab pildi eest ära (eriti söömise ajal), aga mitte nii tihti enam. Ja pea ei valuta ka (igaks juhuks sülgan 3 x üle õla :P).
Haiguslugudest suuri võlgnevusi ei olegi. Surnu lugu on veel patoloogias, paar lugu vajavad arstide allkirju ja Jaak venitab oma kolme tähtajalise looga. Seega võib igati rahule jääda.
Nädal siin veel tööd rabada ja siis YIT'i edasi, kus olen terve augusti. Ei tahagi siit ära minna. Palk pole PH-s küll suurem asi, kuid inimesed on lahedad ja töö on südamelähedane.
Kahetsen ikkagi, et midagi meditsiinialast õppima ei läinud...nüüd on aga hilja...ei viitsi veel 6 aastat õppida (ning maksta teise kõrghariduse eest kokku 150.000EEKu+elamiskulud) ja siis 3-5 aastat residentuuris istuda (kus saab väga väikest palka)... mnjah, shit happens. Aga eks näis, mis saab. Esialgu püüan käesoleva stuudiumi ära lõpetada - aastake veel jäänud - ja noh, pakkumine on Saksamaal ka olemas, iseasi, kas ma selle ainult vastu võtan...

Kuna mul tööl hetkel midagi targemat teha pole, siis mõtlesin, et hakkaks oma ideaalset meest paika panema. Et milline ta välimuselt ja sisemuselt jne olema peaks.
Täna alustan siis välimusest:
Ta peaks kindlasti minust pikem olema, normaalse/keskmise kehaehitusega (et lapsed normaalsed tuleksid, sest ütlus "paks laps - ilus laps" ei pea paika ja ma ei taha, et mu lastel kaaluga probleeme oleks!) ja korraliku rühiga (ma vihkan längus õlgi ja ega põlvini rippuv kõhtki ilus vaadata ole... tervislikkusest rääkimata!).
Mees peab terve olema ja terve välja nägema võimalikult kaua. Ma ei taha varakult haiglakülastusi, põetamist ja matuseid!
Tal ei tohiks x- ega o-jalgu olla, kuna see rikub kõnnaku ära...mees peab kõndima nagu mees, mitte nagu "kapp", kel oksad laiali või nagu "pingviin" oma loibi lohistades.
Tema nahk peab korras olema ja ega paha ei teeks, kui ta tõmmuma nahaga on, et ka lastel tulevikus lootust päevituseks oleks. Parem, kui ta väga karvane poleks... rind võiks siledamat sorti ikka olla, kuid paar karva vist ei häiriks...
Nägu peab proportsioonis olema, nii nagu terve kehagi. Juuste osas mul erilisi nõudeid ei ole, peaasi, et tema soeng ja värv tema tüübiga sobiksid ja juuksed pestud ja hoolitsetud oleksid.
Silmad võiksid pruunid olla, kuid ei pea.
Kuid hoolitsetud välimus on üle kõige!
Hetkel nagu rohkem midagi ei meenugi... kui meenub, eks siis panen jälle kirja ;)