Eilne päev lõppes ja tänane algas peavaluga. Ükski rohi ei aita ja pead ma maha raiuma ei hakka. Seega kannatame.
Täna sai siis seenel käidud. Metsas on kõik nii ilus ja roheline. Jääkski sinna, kui vaid neid nõmedaid hammustavaid putukaid, kelle vastu ma allergiline olen, poleks. Seeni sai ka mingil määral, aga suurem seeneaeg on arvatavasti veel ees. See-eest oli palju mustikaid ja pohli. Nämm-nämm.
Hera jooksis end pooloimetuks. Hea et me vee talle ikka kaasa võtsime, muidu olekski veel otsad andnud. Aga trenni sai ta kõvasti, mööda mägesid ja orge joostes. Samamoodi saime ka meie.
Seejärel kodus väike söök ja seened puhtaks. Siis puhastasin Hera kuudi ja leidsin sealt suure herilasepesa, mis õnneks oli tühi. Õhtul väike wellness ja päeva võibki lõppenuks lugeda.
Kui vaid seda peavalu poleks.

Nonii, täna on tööl natukene rahulikum jälle. Seega kasutasin aega, et kirjadele vastata (kirjasõpradele: Saksamaale (2tk), Madagaskarile, Peruusse ja Jaapanisse; üks Eestisisene ka, aga mitte kirjasõbrale). Ma olen nii tubli, kas pole? :P
Muidu pole aga eriti midagi juhtunud. Tänasest reedeni on kontor suht tühi, seega on vist kolm päeva lebo tulekul :D Järgmine nädal veel jäänud ja siis saab jälle kooli minna :) :(
Esialgse tunniplaani kohaselt on mu (tegelt iga kooli"lapse") unelm täitunud: 2 päeva kooli, 5 päeva vaba. Mis saaks parem olla? Need 5 päeva pean ainult kuidagi ära sisustama. Tööle nagu eriti ei tahaks...teades, mis taaskord tulemuseks oleks. Seega on valida, kas teadustöö või sport, või mõlemad...aga see selgub kõik septembri esimestel nädalatel, kui vastavate inimestega kohtutud ja vastavad arranžeeringud tehtud.
Üks plaan, mis mul on, on see, et tahaks arvuti maha jätta. Ok, kirju loen ja võib-olla blogi kirjutan ja vajalikke materjale otsin ja teadustööd teen.... aga foorumitest ma juba loobusin, jutukad on ka peaaegu maha jäetud, jäänud on veel MSN - see kurja juur... Aga eks selle probleemiga saab ka kindlasti ühele poole.
Vsjo!

Vot just seda päeva, mil selle pildi tegin, tahan ma tagasi. See oli lihtsalt üks parimaid mu elus. Ei mingeid muresid, ei mingeid järelemõtlemisi...lihtsalt ilus ilm, mina, ratas ja fotokas ning palju avastamata maad...