suvi on tagasi

Eile sai siis alles pool üks magama jäädud, kuna mõtted ei lasknud mul lihtsalt magada. Lisaks vihastasin ka veel Igatahes oli see magama minemise aeg minu jaoks hilja, kuna tavaliselt poen juba kell 22-23:30 põhku. Kokku sai siis umbes 6h und ning hommikul ärkasin jällegi enne kella üles. Lausa 20 minutit. Ei viitsind enam vedeleda ning tegin kõik oma toimetused lihtsalt varem ära. Seega jõudsin ka varem ujuma. Päris hea tühi bassein ootas mind ees. Kuid alates kella kaheksast hakkas basseini massiliselt mehi tulema. Loomaaias oli lahtiste uste päev?? Lõpuks oli päris raske juba ujuda, kui igal rajal oli 3-4 inimest + terve kari lapsi Kuid kokku sai igatahes tund aega "supeldud", pulss keskmiselt 142 (max 167), selja taha jäetud üle 2 km ning ära kulutatud 611 kcal Enesetunne on ülim, v.a. see, et vasak õlg tegi kohati nati valu jälle. Ning hommikul näitas kaal 300g vähem jällegi
Kuid homme ja ülehomme tulevad ujumisvabad päevad (vist). Ehk siis täna õhtul põrutan Piiumetsa sauna suvepäevadele, kus siis "puhkan" homseni ja homme õhtul Pärnusse tagasi klassikokkutulekule. Piiumetsa tuleb kindlasti huvitav v.a. sääsed ja muud hammustavad putukad, kelle suhtes ma allergiline olen. Kuid klassikokkutulekule ei tahaks eriti minna. Kindlasti kõik räägivad kui hästi neil ikka läheb ja kelle seal mehed, naised ning lapsed juba olemas ja ma ei tea, mis veel kõik. Mnjah.
Ühesõnaga peaks vist huvitav nädalavahetus tulema

tasa sõuad, kaugele jõuad

Tänane ujumine oli vaevaline: 2,1 km; pulss keskmiselt 141; 603 kcal. Esimese kilomeetri jooksul oli hingamise rütm vale ja pulss laes, kuid teine kilomeeter, kui rahvast juba vähem oli, sain ka hingamise korda ning ujumine oli palju sujuvam kohe. Eile kartsin, et valutav õlg on täna takistuseks, kuid hommikul pea et ei tundnudki valu (tänu eilsele väiksele mudimisele?) ja hetkel on ka suht ok. Igaks juhuks sülgan 3 korda üle vasema (haige) õla. You never know! Muidu pole aga midagi uut juhtunud. Nagu tavaliselt. Ahjaa...ujulas oli jummala pandav naine, keda ma esimest korda seal nägin: Sale, naturaalne blond (tundus vähemalt), ilusate näojoontega, pehmete ja sujuvate liigutustega... ning ujus nagu mõni ujuja. Päris kaua vaatasin talle järgi, kui ta basseinist lahkus. Ohkama võtab lausa.
Kuid kui kaalu teema juurde tulla, siis nagu mainitud, näitas eile kaal terve kilo vähem, täna näitas aga veel lisaks pool kilo vähem. Mingi kahtlane teema on. Kui niimoodi jätkub, siis mind aasta lõpuks polegi enam olemas
Kuigi täna on selline päev, et ei viitsi nagu eriti tööd teha, peab siiski. Ja õnneks on homme palgapäev

kilo siin, kilo seal

Eile õhtul sai siis üle pika aja kinos käidud. Ja seda Pärnus, kus on ainult üks kino, mis ei ole just eriti mugav. Viimane kinos käimine oli paar kuud tagasi, kui tegime õega Plaza päeva ehk istusime pea terve päeva kinos ja vaatasime filme. Pärnu kino ja Plazat ei anna võrreldagi. Plazas tunned end nagu kodus, vastupidiselt Pärnu kinole. Ja pealegi, ma vihkan, kui kinos popcorni müüakse-süüakse (eriti krabisevates paberkottides nagu Pärnus), sest esimese tunni jooksul tavaliselt filmi absull ei kuule ja mingi jube "juustuhais" käib ka üle pea. Ning jooke võiks ka ainult neile müüa, kes mingid pähklipõied ei ole. No on sul vaja siis juua, kui tead, et pead filmi ajal 3-4 korda kusel käima ja teiste eest läbi siiberdama Peaks popcorni suhtes kino juhtkonnale kirjutama...vaetagu krabisevad kotid vähemalt välja. Tean, et ma pole õnneks ainuke, kes popcorni suhtes vaenulik on!
Ühesõnaga...vaatasime siis Da Vinci Koodi ära. Norm film oli, kuid erilist eufooriat ei tekitanud. Kui oleks nendest jumala-asjadest rohkem teadnud, võib-olla oleks siis rohkem vaimustuses või vastupidi, pettunud olnud. Aga noh, arvatavasti tuleks seda filmi üks kord veel vaadata, et päris pihta saada, kuna vahepeal oli liiga palju ajaloolist infi korraga, mida ei suutnud lihtsalt koheselt seedida. Või teine variant, raamatu peaks läbi lugema, sest siis saad oma tempot hoida ja vajalikud asjad kõik järgi uurida.
Aga jah, teisipäeviti saab siis Pärnu kinos ISICuga 35 eegu eest popcorni sounde ja aroome nautida
Hm..kell on alles pool 12 ja mul on siin istumisest juba kopp ees, kuigi peaks šveitslastele siin igast nänni kokku panema Kõik lihased valutavad ka jälle millegi pärast. Hommikul sai küll ujumas käidud, kuid sellest ei saa ju lihased ometigi valutda s.t. pole kunagi valutanud. Ja eile omast arust nagu rohkem füüslist ka ei teinud, kui kaks ja pool tundi kinos istumist välja arvata. Lõpuks oli pee päris lapik juba ja tooli maitse oli suus Vähemalt saab poole tunni pärast süüa nati jälle
Hommikul tõmbas suu lahti aga kaalule astumine. Kui viimased paar päeva kaal kilo rohkem näitas, siis võrreldes eilsega oli terve kilo jällegi maha läinud. Ma ei teinud midagi teistmoodi. Kas organism hoidis siis tõesti vett kinni? Sest ekskremente pole ma ka vahepeal väljutanud. Kahtlane igatahes. Vaatame, mis numbreid homme näitab.

mina + seelik = pilves ilm

Pühapäev lõppes ning esmaspäev algas ninaverejooksuga. Seda on varemgi juhtunud... tõsi, mitte küll lähiminevikus. Aga kama see. Vedasin end ikkagi esmaspäeva hommikul ujuma. Sai 2 km ära ujutud ning nati üle 500 kalori ära kulutatud. Nagu alati Pulss keskmiselt 135.
Täna sama jama: 2 km, pulss keskmiselt 136, 600 kcal. Lisaks tavalisele ujumisele tegin viimased 10 ringi nati ka "kiirendusi" ehk siis ühe otsa ujusin maksimumiga (vahepeal pulss lausa 167) ning tagasi nii, et pulss normi jälle läheks. Ja nii siis 10 korda. Päris hea oli. Peakski iga kord nii tegema hakkama
Üks soome vanadaam, kes Pärnus elab ja samuti iga hommik ujumas käib (ning nii mõnelegi oma ujumisega silmad ette näitab), küsis täna minult, et kas ma treenin mingi asja jaoks või ujun niisama. Loomulikult niisama, enda heaolu nimel ikka. Aga see küsimus tekitas kuidagi hea enesetunde... igatahes. Ja lisaks sain laupäeval ka komplimendi inimeselt, kes kunagi komplimente ei tee - ma pidavat hea välja nägema It just made my day!
Eriti nõme on aga see, et nii kui mina vabast tahtest seeliku selga panen, siis suvatseb päike terve päeva pilve taga kükitada. No nii ei saa ju rallit sõita! Kuidas ma siis pilves ilmaga oma kintse näitan Igatahes loodame, et tööpäeva lõpuks on päike jälle väljas ja keegi mind pilves ilma pärast süüdistama ei hakka...

Meri, mu arm...

Kuna "Jaanipäevast" on kõik lihased haiged (eriti selg), otsustasin täna end natike liigutada Tükk aega mõtlesin, mida teha, kuid kuna ilm oli lahedalt pilves ja soe, tõmbasin trikoo selga, haarasin pleieri hea house-muusikaga kaasa ning suundusin mere poole. Mööda merd, umbes põlvini vees, sai muusika saatel tantsiskledes ning tagumikku väntsutades kokku ligikaudu 6 km maha käidud. Õnneks polnud tänu pilves ilmale ühtegi hingelist rannas, seega võis igasuguseid kahtlaseid liigutusi teha Hea muusika saatel aga ei pannudki tähele, kuidas tund mööda sai. Lõpuks tuli isegi päike välja ja tegi käimise veelgi mõnusamaks Peale käimist sai ka väike ujumine tehtud, sest meri oli täna eriti "sile" ning nagu teada, siis ilma veeta mina olla ei oska!
Nüüd aga stringid jalga ja rõdule küpsema.

chill, grill, brazil

Niih, "Jaanipäev" on siis läbi. Sai mitte söödud, vaid joodud, kuid mitte palju, vaid piisavalt. Kaks eelnevat ööd on pea et magamata ning "trennist" ei tea midagi Hetkel käisin ja tukastasin päikese käes ning nahk õhetab täiega. Ujuma ka hommikul ei lastud, sest puhkepäev ju. Aga ega mina seda enne teadnud... tatsasin otse Tallinnast tulles (kell 9 millegagi) ujulasse ning sain tillika Avatakse kell 12. Noh jah. Läksin siis parem poodi süüa ostma, ning sain jälle 300 kroonist lahti. Kuid eks ma vist õhtul vean end ujuma ikkagi (kas siis basseini või merre)...kui tervis kannatab. Auto vajab ka Tallinna tolmust puhtaks pesemist...

miinus 3.4 kg

Täna on selle nädala viimane tööpäev! Jehuu! Aga see selleks
Hommikul kaalule astudes selgus, et 30 päevaga on kadunud 3.4 kg. Polegi ju nii paha tulemus või mis Mul selle alla võtmisega aega on...umbes surmani või nii. Mingit ideaalkaalu ma taga ei aja (igasuguste tabelite/kalkulaatorite kohaselt oleks see ~64kg), kuid umbes 70-ga oleks rahul küll. Vanad riided mahuksid selga ja naiselikumad vormid jääksid ka alles Loodetavasti suudan sünnaks 70kg saavutada. Täpselt 3 kuud on aega
Edasi Kentucky poisid!

change of plans

Eilsest siis nii palju veel, et alates õe lõpuaktusest oli mul emotional breakdown. Õnnestus ema-isaga tülli minna, vanavanemaid ignoreerida ja üldse oli jube Ainsaks lohutuseks oli koer, kellega ma lõpuks aias koos shampinjone sõin...
Täna sai aga kell 6:35 silmad avatud ning kuna mul vasak õlg nati valutab, siis otsustasin ujuma mitte minna. See-eest läksin aga koeraga tuiama. Algul mõtlesin, et lähen ja jooksen (mina ja jooksen?!?!?!), kuid pulsomeeter tõusis selle peale kohe lakke (kuigi jooksin nii aeglaselt kui vähegi võimalik) ning otsustasin, et jooksmine ei ole ikkagi mulle. Edasi sai siis kiiremas tempos kõnnitud. Then, change of plans: läksin hoopiski vastikult asfaltilt metsavahele ja "aasale". Pehmem pinnas, parem jalgadele. Kuid, kuna ma mere ääres elan, siis sai hoopis metsast suund merele võetud Läbi mingi mudamülka muidugi. Nii mina kui Hera olime peale mülka läbimist nagu äsja mudamaadlusest tulnud. Koertel on ju komme igasuguses prahis püherdada ja kui ta minust kogu aeg mööda triivis, jooksis ta tahes tahtmata mulle jalgu. Aga muda pidavat nahale kasulik olema
Kui veeni jõudsime, käärisin aga dressikad üles ja hakkasin tagasi kodu poole sumama. Pidavat ju jalgadele veel parem olema. Kuid kuna vesi oli niiiiiii soe ja ma polnud siiani veel meres käinud, tekkis plaan ikkagist ujuma minna, või noh, vähemalt end merevees märjakski kasta. Visates pilgu ühele poole randa ja teisele poole randa selgus, et inimesi ei ole. Seega kõik riided maha ja vette. Kuna mul ju algul polnud plaanis mere äärde minna, ei pannud ma ka ujukaid selga ja tuli alasti ujuma minna Ja kui kuskil pilliroo vahel keegi ka oli, siis kama. Paljast naist ennegi nähtud Ok, tegelt polnud ma siiski päris paljas. Pulsomeeter oli peal ju
Nüüd aga nati tööd ja kui jaksu on, siis õhtul veel ujuma ka (kas siis basseini või randa)

Mnjah

Eriti lahe on tööl istuda, kui netti pole ja enamus asju käib neti kaudu...Nüüd alles suvatses Mr. Internet tagasi tulla.
Täna on siis tähtis päev. Minu väike õde lõpetab keskkooli Seks puhuks ajasin endale isegi seeliku selga ja puha. Nati ebamugav on, kui kints seeliku alt kogu aeg välja välgub, aga eks elab selle ühe korra üle ja tavalised kingad on ka kuidagi harjumatud.
Täna ujusin ainult 1.75 km, pulss keskmiselt 135. Mootor ei läinud lihtsalt tööle. Lõpu poole sain mingi rütmi-taolise asja juba kätte, aga siis oli juba hilja. Hommikul oli megaraske tõusta, sest terve öö oli nii palav magada, et magada tegelikult ei saanudki. Ja pealegi pinisesid sääsed terve öö kõrva ääres, kuna rõdu uks oli öösel lahti. No sääsed polekski nii hull teema, kui ma nende raiskade hammustuste suhtes allergiline poleks… Isegi nende pinin tekitab külmavärinaid juba. Rääkimata muust! Ok, tegelt pole sääsk veel nii hull, kui on seda parm (alkassid k.a.). Mäletan, et kui väike olin, siis hammustas üks parmupoiss mind keset käelaba ning terve käsi oli pärast paistes. Jehuu, eksole (iroonia). Noh ja alkasside suhtes on mul enivei mingi kahtlane külgetõmbejõud Tegelikult olen mõelnud, et peaks ükskord intensiivi arstide järelvalve all ära katsetama, kas mesilase nõelamisega tuleb intensiivi laks või mitte. Sest siis vähemalt teaks neist eemale hoida...mesilastest siis. Pärnu intensiivi arstid on aga lahedad. Kirurgid on muidugi lahedamad
Seega on suved minu jaoks üks paras piin ja katsumuste rada. Eriti mingid grilli-läbud või metsa-koosolemised. Alati on mul paar purki sääse ja muude putukate tõrjet kaasas, pikad riided seljas ning ilma tablettideta ma majast ei väljugi üldse. Koduaias ei saa ka rahulikult toimetada, ilma et mõni sääsk, parm vms ära sutskaks. Aga noh, elu on kord selline, mis teha.

Olen homme parem, kui olin eile...

...Olen homme parem, kui olin täna... Ehk siis just selle Marko Matvere ja Jaan Tätte laulu saatel sisenesin ma täna hommikul basseini. Ja kui aus olla, siis on see tõesti nii, et eile ei olnud eriti hea päev (peavalu, iiveldus) ja tundub, et täna ka ei tule (sest kõik asjad minu läheduses kukuvad või lähevad ümber). Aga päev on veel ees ja eks näis, mis siin kõik veel juhtub
Täna sai siis silmad juba kell 5:50 avatud, kuna eilne vedelik, mis kõik ära tarbitud sai, nõudis välja laskmist. Seejärel unelesin veel tunnikese ja kraps püsti ning ujuma. Ujutud sai siis jällegi tervelt 60 minutit, kuid täna tuli ka 2-3 pausi teha, kuna pulss kippus liiga kergelt üle piirnormi minema. Pulsomeeter näitab keskmiseks pulsiks 136, mis polegi kõige hullem.
Hommikul tööle tulles oli aga üllatuseks see, et kolleegid, kes pidid juba eile Lätti sõitma, läksid alles nüüd. Ja tulevad arvatavasti homme millalgi päeva peale tagasi. See tähendab, et terve päeva olen ma üksi kontoris (v.a. muidugi Punase Risti töötajad) Noh, ja kuna kolleege pole, siis jäeti mulle muidugi ka kuhjaga tööd teha, sest keegi peab ju töö ära tegema. Aga täna pole mul lisatöö vastu küll midagi... lähebki päev ehk rutem Seda enam, et homme tuleb mul ainult pool tööpäeva, kuna minu väike õde lõpetab keskkooli ja sinna ma pean lihtsalt minema!
Just hetk tagasi jalutas ka Tallinna ülemus uksest sisse. Mis värk on? Miks ta on Pärnus ja mitte Tallinnas??? Väga kahtlane.
Nagu näha, siis tänane päev on täis üllatusi... What will come next? More unpleasant surprises?

külma dushi alla!

Ja ongi puhkepäevad läbi Eile õhtul sai veel ujumas ära käidud, kuna tegevusetult ma paigal eriti istuda ei suuda. Pulsimõõtja jäi kogemata koju ja seega lasin tund aega ilma ühegi pausita. Arvan, et pulss oli midagi 140-150 kanti, kuid kes seda teab. Üks vanem meesterahvas jälgis mind ka päris kaua suu ammuli...vaatas kogu aeg kella ja mind. Noh jah, ma olen ju noor alles, seega jaksu rohkem
Kuid nagu näha, siis need 4 nädalat, mil pea iga päev ujumas sai käidud (ning ka söömist jälgitud), on mulle ikka päris hästi mõjunud. Alguses olin nagu uppuv rase part... ujusin paar otsa, siis oli pulss laes ja tuli puhata. Nüüd pole aga tund aega jutti ujuda mingi probleem enam
Täna tegin endale päevitamise päeva. Ma tahan ka pruun ju olla! Kuid nagu näha, siis pingutasin natuke üle, sest sain sellest suurest palavusest endale peavalu. Arvatavasti midagi päiksepiste sarnast, sest algul ka iiveldas parasjagu (ja rase ma ei ole, sest pühast vaimust rasedaks ei jää ). Sai siis kell pool 5 väike uinak tehtud, kuid ka sellest polnud kasu. Hetk tagasi manustasin paar peavalu tabletti ja eks näis, kas saan valust lahti või ei. Parem oleks, kui saaks, sest oleks vaja veel siin ringi toimetada.
Nüüd aga külma dushi alla ja siis homse külalise (itaallasest ameeriklase) jaoks tuba koristama

Minu esimene kook

Selja taga on siis kaks Tallinna päeva, mille jooksul sai nii põhikooli inglise keele eksamikomisjonis hindajana istutud kui ka ise oma viimase arvestusega maha saadud. Seega igati korda läinud trip. Ning mis kõige parem, Dolph Lundgren tõi mind eile öösel isiklikult oma mersu-taksoga koju Kiire ja puhta töö eest sai ka päris kopsakas jootraha antud
Täna öösel magasin üle pika aja taas korralikult ning kell 8 avasin juba silmad. Seejärel tõmbasin bikiinid selga, kuna oli juba päris palav ning pesin auto ära. Samas, kuna vooliku otsast tuli otsik ära ja vett pritsis igasse ilmakaarde, siis oleks võinud ju hoopis t-särgiga "wet t-shirti" teha Aga kuna laupäevasel päeval nii vara hommikul kellelegi seda teha ei olnud, monteerisin parem otsiku tagasi vooliku külge (selliste töödega mina juba hätta ei jää) ning küürisin edasi Puhas auto, ilus auto!
Hoolimata hommikusest suurest ummikust (täna on Pärnus ju koerte näitus ja Toris mingi hobuste värk) sai ka poes ära käidud ja "kiisumiisu proteiinikoogi" jaoks mune juurde toodud (suur pere, tuleb topeltports teha). Samal ajal kui kook ahjus küpses niitsin ma aga muru ära ning mängisin koeraga.
Hetkel aga mugin siin kooki, mis sai omaenda kätega tehtud. Kodused vaatasid ka imelikult, et mina ja küpsetan?!?! Uhke kohe olla, kui oma esimese koogi küpsetamisega maha oled saanud. Ja mis kõige imelikum, koogist sai isegi asja
Ahjaa, kaal näitas ka juba päris ilusaid numbreid. Laseme aga samas vaimus edasi
Nüüd aga päikest nautima!

Rutiin

Jällegi...kella kolmest alates rahutu uni kuni kella tirisemiseni. Mis jama on? Ma ei taha unehäireid enam!!!
Aga muidu on nagu päev ikka: Hommikul peale ärkamist kaalule (jehuu kaal on langenud jällegi), pessu, riidesse, asjad autosse ja ujuma (pulss kesmiselt 134), tööle, peale tööd koju asju pakkima. Täna peaks ka "õppimisega" vist algust tegema . Kaks päeva tulevad "trennivabad", sest vaja neljapäeval Tallinnas eksamikomisjonis istuda ja reedel ise oma viimase arvestusega maha saada (loodetavasti).
Muidu tahaks aga hetkel nii väga õues olla ja päikese käes lösutada ning mitte midagi teha. Aga raha on ju vaja, seega jageleme parem Austria gruppide ja Riia hotellidega edasi

Tavaline teisipäev

Ärkamine oli täna vaevaline, kuigi vaatasin juba kell 3:47, 6:00 ja 6:39 kella, et millal juba tiriseb. Kuid hoolimata sellest vedasin end ujulasse ja lasin täna lausa 2 km. Enesetunne on jällegi mega, kuid kõht on hoolimata homikusöögist tühi...sööks või terve lehma ära.
Ilm on ka igati bra, kahju ainult, et poole kuueni kontoris istuda tuleb. Muidu kappaks padavai naisteranda ja päevitaks kõik oma paremad kehaosad ilusasti pruunimaks. Aga noh, homme veel tööpäev, neljapäeval ja reedel Tallinnas ja siis on juba nädalavahetus ning loodetavasti on ka siis veel sama ilus ilm, et end kuskil päikese kätte siruli visata. Valge luik ju ka olla ei tahaks!

õlut ja funi ;)

Täna sai siis kell 5:37 juba silmad lahti löödud ning pea seitsmeni niisama vedeletud ja lage ning tuba vahitud - ikkagi ise tehtud... ning võiks öelda, et isegi hästi tehtud . 10 minti enne seitset hüppasin pessu, siis riided selga ja ujuma. Täna oli suhteliselt hea ja lahe ujuda, kuna rahvast oli üllatavalt vähe. Pulsi suutsin keskmiselt 130 kandis hoida ning tervest tunnist ainult ühe minuti ei püsinud ma piirides. See on saavutus omaette Kui basseinis üksi ujuks, oleks terve aja vist piirides, aga tahes tahtmata tuleb aeglasematest ujujatest ju "möödasõite" teha
Eilse kultusmuusikali "Bluusivennad" kohta siis veel nii palju, et mul oli kahju neist, kes pileti eest 300 EEK maksid. Asi ei olnud seda raha küll väärt. Eestlastele ei istu ikka muusikalide tegemine. Liiga algeline. Liiga lahja ja sisutühi. Tantsijad olid küll kenad ning neil oli ilus säärejooks, kuid tantsimine ei tulnud neil just eriti hästi välja. Vahepeal tundus, et nad ei olnud üldse koos proove teinudki. Ning need kaks õblukest ja inetut meestantsijat olid alla igasuguse arvestuse, kahjuks. Meestantsijad peaksid ikkagi võimsad olema!
Kuna muusikali lavastaja on Volkonski, siis oli tema kätt ka tunda. Kohati oli liiga palju sõimusõnu, kuigi muusikal oli korraldajate sõnul mõeldud ka väiksematele vaatajatele. Kuid minu arust oleks pidanud mingi vanusepiirang siiski olema, kuna kohati olid tantsijad latekskostüümdes ja muidu väga nappides riietes ning nende liigutused ei olnud ka just väikeste laste silmadele mõeldud. Aga noh, mis teha. Ning Jan Uuspõld, kes mängis mitut rolli, oli kõikides mängitud rollides ikka Zorro mis Zorro ja see ei meeldinud mulle sugugi. Kohati pingutas ikka täiega üle ja pani mind isegi kulmu kortsutama. Ma nii lootsin, et mingit "Zorro" varianti ei tule, kuid mnjah... Positiivne oli aga see, et Jaan Willem Sibula hääl oli päris võimas. Kananahk tuli lausa ihule. Ja ega Taisi Pettaigi halvasti laulnud. Kuid üldiselt ei soovita ma seda siiski vaatama minna, sest kaotate sellega nii raha kui ka aega
Nüüd aga proovime siis 150-180 Austria mehele programmi Pärnu rannas kokku panna, mis peab sisaldama nii õlut kui ka funi. Kui kellelgi ideid on, siis on need teretulnud

Take it easy

Täna tegin suhteliselt lõdva päeva:
*hommikul tunnike ujumist (pulss keskmiselt 131)
*seejärel sisseostud
*päeval päikese võtmine (45 minti piisas, et endale bikiinipüksid jalga päevitada )
*õhtul muusikal "Bluusivennad", mida ei soovita vaatama minna
Ja nüüd magama ning äratus on 6:50 nagu iga päev (kuigi vahin juba umbes 6-st saati lakke)

Kas tõesti saabus suvi?

Uni oli täna öösel eriti hea, sest eile õhtul sai söögi asemel 3 õlle (5%) ära joodud (siiani polnud ma tervelt aasta alkot joonud). Hoolimata alkost ja laupäevasest päevast olin juba enne seitset üleval ning kuna ma niisama ei viitsinud passida, panin riided selga, haarasin koera kaasa ja jalutasin mere äärde. Koer nuuskis muidugi randa viival teel kõik postid, puud, põõsad ja kõrred üle, seega oli suhteliselt aeglane jalutuskäik. Positiivsust lisas aga lindude laul ja kõik see ilu, mis mind ümbritses Eriti lahe oli käo kukkumine.
Rannas on aga üks punane pink. Pingil istus mees. Mees oli purjus. Kas ta tuli lihtsalt randa kainenema või ei lasknud naine teda koju? Igatahes Hera läks nii äksi täis ta peale (ta ei salli joodikuid nimelt), et tuli mööda vett edasi minna. Kuigi ma olen see inimene, kes tavaliselt mai alguses meres juba ära käib, siis täna oli vesi (14 kraadi) minu jaoks liiga külm. Jalad lihtsalt tõmbasid nati krampi. Kuid siiski saime oma veeretke tehtud ning pool läbimärjana kuivale maale tagasi tuldud. Seejärel taas nuuskimine ja koju ära. Õhtul peaks merd uuesti proovima minema, kuna hetkel päike täiega kütab. Ja kui juba enam-vähem on, siis peaks supluse ka ikka ära tegema. Mis pärnakas ma muidu olen
Peale jalutuskäiku vaatasin telkust laupäevased kohustuslikud saated (Nurgakivi ja Kodustuudio) ära ning ka muru on juba ammu niidetud. Nüüd oleks vaja veel puud ära laduda ja võib-olla ka basseinis kilomeeter-poolteist teha. Siis võiks päeva lõpetatuks lugeda. Ahjaa, auto tahab ka pesemist jälle...

Haigestumine keelatud!

Hommikul üles tõustes mõtlesin, kas minna täna ujuma või mitte, kuna uni oli nii magus ning tõustes tundsin õrna peavalu. Aga kuna ma juba ennast voodist püsti ajanud olin, siis otsustasin ikkagi minna, sest mis ma oleks kodus need 2h teinud? Niisama lakke passimine mulle ei meeldi! Ja pealegi, laupäev ja pühapäev on ujulavabad päevad.
Basseini sisenedes tundus vesi täna kuidagi kõrvetav ning hiljem tundus jääkülm. Kas minul oli midagi viga või oli tõesti vee temperatuur paigast ära? Loodetavasti ei hakka ma haigeks jääma, sest selleks pole mul hetkel küll aega
Nüüd peale ujumist tööl istudes, kui kõht head ja paremat täis söödud, on super olla ning hea, et siiski ujuma otsustasin minna. Hommikul kaalule astumine tekitas tegelikult juba suht positiivse tuju. Jätkame samas vaimus!

Krdi mehed! ;)

Väljas sajab vihma ja mina söön jäätist, mida paremat tahta eksole
Miks on nii, et ma juba kaugelt mehi vaadates tunnen ära, kes hakkab mulle külge lööma ja kes mitte? It sucks! Igatahes, täna kõndisid basseini kolm keskealist ülekaalulist meest ning ma tundsin juba eemalt ära, et see midagi head ei tähenda. Ja nii ta läkski siis. Esiteks üritasid nad mulle järgi ujuda ja minuga võidu ujuda, aga ei jõudnud; teiseks üritasid nad minuga vestlust arendada a la "Sa vist oled küll imikust saati ujunud...sinu ema ja isa on kindlasti ujumisega tegelenud...palju sa siin ujud, kui tihti sa siin käid jne".
No kamoon, eksole. Ma olen lihtsalt pärnakas ja iga pärnakas peab ju ujuda oskama
Minu ujumine täna eriti o.k. ei olnud, kuna tuli eest ära "põgeneda" ju (pulss keskmiselt 138 ning poole ajast ainult õiges vahemikus), aga noh, vähemalt oli meestel testo-tase kõrgem ja nad said rõõmsamana oma koosolekule minna;)
Nüüd aga sukeldume töösse.

Positiivsus eelkõige

Eile oli üks väga väsitav päev ning koju jõudes viskusin kohe lebosse. Hommikul käisin ujumas ning seejärel müttasime pool päeva ühest Pärnu hotellist teise, et need oma terva pilguga üle vaadata. Muidu ju ei tea oma klientidele majutust soovitada Paaris hotellis pettusin ma päris tõsiselt, kuid mõni oli, on the contrary, väga suureks üllatajaks Seejärel siis lõunasöök, millest proovisin endale vajaliku ainult välja noppida (a la kala ja aedviljad) ning kui kõht täis ja uni juba peal, tuli ajusid ragistada ja üks koosolek veel päeva lõpuks maha pidada. Igatahes, eilne päev oli vägagi aeroobne päev ja võttis läbi.

Täna on aga juba täitsa inimese tunne uuesti, v.a. nohu, mis on vahelduva eduga vist aasta algusest saati. Hommikuse ujumisega olen ülimalt rahul, kuna sain normi täis ujutud ja pulsi suutsin jällegi 130 kandis hoida. Ning ka ujula ei olnud üle rahvastatud nagu tavaliselt. Lõpu poole, kui soomlaste homikune vesivõimlemine peale tuli, läks nati kitsaks küll, aga siis oli mul juba anyway aeg sealt jalga lasta ja töö poole end sättida.
Loodame, et ka ülejäänud päev tuleb positiivne

Firma päev Pärnus

Täna ei oleks pidanud ma plaanide järgi ujuma minemagi, kuna päev otsa tuleb esinduslik välja näha, kuid kuna ma nii vara üleval jällegi olin, otsustasin siiski minna ja mitte nii esinduslik välja näha Algul tundsin küll, et ei saa end kuidagi käima, kuid natukese aja pärast tuli ikkagi energia sisse ja sai tunnike ära ujutud Nüüd on megahea olla ja olen rahul.
Tänane päev ei meeldi mulle, sest mu päeva- ja toidukava läheb kõik sassi. Kohe varsti hakkame mööda Pärnu hotelle ringi jooksma ja nendega tutvuma, seejärel on pidulik lõunasöök (a la lõhe veinikastmes jne) ning peale seda on firma koosolek. Siis tunnike vast tööd ja ongi päev läbi ning koju minek
Huvitav, mis ilma see ilmataat meile sel nädalal veel lubab? Kas on mõtet täna autot pesema hakata või mitte?

slaalom-ujumine

Ah kuidas ma vihkan slaalom-ujumist. Eriti soomlastest pensionäride vahel. Mitte et mul soomlaste vastu midagi oleks, aga nad võiksid end siiski basseinis natukene rohkem koomamale tõmmata. Ma saan aru, et nad on maksnud hotelli ja oma tuusikute ja ma ei tea mille eest veel kõik ning neile on hommikune ujumine hinna sees, kuid see ei tähenda, et nad võivad keset rada vesivõimlema hakata. Mina olen samut ju maksnud! Ja tahan oma raha eest korralikult ujuda!!!
Teine asi, mis mulle üldse ei meeldi, on see, et umbes kell 8 vajuvad sisse 5-8 meest, kes siis hõivavad terve ujula nii, et keegi teine ei saa neist ei üle ega ümber. Õnneks ujuvad nad oma kroole ja liblikaid ja mis stiile iganes vaid 15-20 minutit, seega saavad ülejäänud inimesed peale seda uuesti normaalselt taas ujuda.

Muidu on hetkel aga suhteliselt hea olla (peale kahe päevast pausi) ja ka tuju on suht positiivne.
Ujudes suutsin pulsi keskmiselt 130 kandis hoida, kuid kui mehed peale tulid, tuli ka oma kiirust ju tõsta
Nüüd aga sukeldume töömaailma.

Üllatus missugune

Täna tegin endale siis spordivaba päeva ja sõna otses mõttes veetsin terve päeva voodis. Välja arvatud muidugi mõned olulisemad toimingud nagu söömine, hügieen jms.
Nüüdseks olen 12 päeva oma "trenni" ja söömisega kenasti vastu pidanud. Hommikul kaalule astudes üllatas mind aga 2.6kg kaalukadu. Minu arust nagu liiga palju korraga, või mis? Kuid kuna enesetunne on hea ja tahtmine on ikka veel olemas, siis laseme aga edasi. Tahaks ju ikkagi oma vanadesse riietesse uuesti mahtuda ning oma söömise lõplikult korda saada.

Algus tehtud

Nonii, kuna hetkel pole tööl midagi targmat teha, siis mõtlesin, et teen ka siia oma esimese sissekande siis ära ning vaatan, kaua vastu pean.
Juba paar päeva olen mõtisklenud selle üle, palju mu elu viimase kahe kuu jooksul ikka muutunud on. Ning suuremad muutused oleksid siis järgmised:
Esiteks: Ülikooli ma sel kevadel siiski ei lõpeta, kuna füüsiliselt lihtsalt ei jõua töö(de) kõrvalt, kuid loodan ikka aasta jooksul sellega ühele poole saada, kuna mul on nii vähe asju veel teha jäänud (1 arvestus, millega proovin juba juuni kuus ühele poole saada; pedagoogiline lõputöö, mille üritan augustis valmis treida; ja siis suur ja võimas bakalaureusetöö, mis tundub hetkel veel liiga suur ettevõtmine olevat, kuid millega ma kunagi kindlasti hakkama saan (vaatamata asjaolule, et juhendajaks on osakonna seniilseim ja kardetuim õppejõud, kuid kes on omal alal ikkagi tegija)... loodetavasti siis kas Jaanuaris või järgmisel kevadel).
Teiseks: Ma vahetasin töökohta. Jehuu!!! Vahepeal olin lausa kolmes kohas tööl (tõlk, õps ja reisikorraldaja). Hetkel olen veel õps ja reisikorraldaja (! mitte reisisaatja), kuid kui 15. juunil eksamikomisjonis istutud saab, siis on õpsina minu panus Eesti Vabariigi haridussüsteemi selleks korraks antud (samas, kes teab, mis ma penskarina kõik veel ära teen ), edaspidi aga on siis minu ametinimetuseks reisikorraldaja (sales and tour coordinator).
Kolmandaks: Seoses töökoha vahetusega vahetasin ka oma elukohta. Ehk siis kolisin Pärnusse tagasi Home, sweet home! Seda otsust ei kahetse ma karvavõrdki, mis siis, et Pärnus mul nende viie Tallinnas veedetud aastaga enam eriti tuttavaid pole, sõpradest rääkimata (samas, ega mul siin ennegi kedagi peale koolikaaslaste olnud, kõik sõbrad ja tuttavad olid mul juba tol ajal ju Tallinnast pärit). Kuid siin on kodu ja rand ja heinamaa Ning mis kõige tähtsam, Hera on siin.
Neljandaks: Sain auto ikkagi endale, st. mitte küll enda nimele, kuid sain ta enda kasutusse ja nüüd ruunan teda siis täiega Odavam oleks küll bussiga iga hommik tööle loksuda (hind üliõpilasele 80 EEK), kuid aja kokkuhoiu mõttes on auto palju parem (hoian kokku pea et terve tunni).
Viiendaks: Alustasin siis lõpuks ka "trenniga". Kuna siiani olid mu päevad nagu nad olid, siis trenni jaoks polnud enam ei aega ega tahtmist. Kuid nüüd, kui töö- ja päevaplaan on paigas, on kohe palju kergem end käsile võtta. Igal hommikul enne tööd ujuma (nii 1 - 1,5km, ehk siis üks tunnike), siis tööle, peale tööd koju ja siis kas kodutööde tegemine, Heraga uitamine või raamat/TV. Nädalavahetused on kindlasti sisustatud käsitsi lükatava muruniidukiga muru niites ja autot/autosid pestes (mõlemad siis minu lemmiktegevused). Ahjaa, toitumine on ka nüüd regulaarsem ja korralikum vast.
Edaspidi, kui suurem polster maas, tahaks arvatavasti ka jõusaali oma nina pista, kuid sinna on nati aega veel

Nonii, nüüd on siis üle kahe kuu juba viimasest sissekandest ning kohe parandame selle vea. Nii palju on vahepeal juhtunud.

Esiteks: ülikooli ma sel kevadel siiski ei lõpeta, kuna füüsiliselt lihtsalt ei jõua töö(de) kõrvalt, kuid loodan ikka aasta jooksul sellega ühele poole saada, kuna mul on nii vähe asju teha veel jäänud (1 arvestus, millega proovin juba juuni kuus ühele poole saada; pedagoogiline lõputöö, mille üritan augustis valmis treida; ja siis suur ja võimas bakalaureusetöö, mis tundub hetkel veel liiga suur ettevõtmine olevat, kuid millega ma kunagi kindlasti hakkama saan (vaatamata asjaolule, et juhendajaks on osakonna seniilseim ja kardetuim õppejõud, kuid kes on omal alal ikkagi tegija)... loodetavasti siis kas Jaanuaris või järgmisel kevadel).
Teiseks: Ma vahetasin töökohta. Vahepeal olin lausa kolmes kohas tööl (tõlk, õps ja reisikorraldaja). Hetkel olen veel õps ja reisikorraldaja (mitte reisisaatja), kuid kui 15. juunil eksamikomisjonis istutud saab, siis on õpsina minu panus Eesti Vabariigi haridussüsteemi selleks korraks antud (samas, penskarina kes teab, mis kõik veel ära teen), edaspidi aga on siis minu ametinimetuseks reisikorraldaja (sales and tour coordinator).
Kolmandaks: Seoses töökoha vahetusega vahetasin ka oma elukohta. Ehk siis kolisin Pärnusse tagasi :D Home, sweet home! Seda otsust ei kahetse ma karvavõrdki, mis siis, et Pärnus mul nende viie Tallinnas veedetud aastaga enam eriti tuttavaid pole, sõpradest rääkimata (samas, ega mul siin ennegi kedagi peale koolikaaslaste olnud, kõik sõbrad ja tuttavad olid mul juba tol ajal ju Tallinnast pärit). Kuid siin on kodu ja rand ja heinamaa :P Ning mis kõige tähtsam, Hera on siin.
Neljandaks: Sain auto ikkagi endale, st. mitte küll enda nimele, kuid sain ta enda kasutusse :D ja nüüd ruunan teda siis täiega ;) Odavam oleks küll bussiga iga hommik tööle loksuda (hind üliõpilasele 80 EEK), kuid aja kokkuhoiu mõttes on auto palju parem (hoian kokku pea et terve tunni).
Viiendaks: Alustasin siis lõpuks ka "trenniga". Kuna siiani olid mu päevad nagu nad olid, siis trenni jaoks polnud enam aega ega tahtmist. Kuid nüüd, kui töö- ja päevaplaan on paigas, on kohe palju kergem end käsile võtta. Igal hommikul enne tööd ujuma (nii 1 - 1,5km, ehk siis üks tunnike), tööle ja koju ja siis kas kodutööde tegemine, Heraga uitamine või raamat/TV. Nädalavahetused on kindlasti sisustatud käsitsi lükatava muruniidukiga muru niites ja autot/autosid pestes (minu lemmiktegevused).

Need olid siis suuremad muutused selle kahe kuu jooksul. Kindlasti oli neid veel, kui hetkel ei meenugi rohkem nagu ning kuna istun tööl, siis peaks hoopis tööd tegema ;)