29.08.2008, 1h 11min
Kaal hommikul: 72,0kg
2. Surumine "teisel" rinnatrenažööril 3x10x25kg
Kogu trenn võttis 547 kcal, keskmine pulss oli 129 ja maksimumiks 159
Rammumees toimub teise ürituse raames ja seetõttu maksab pilet 200 EEK nägu. Kuna sellist summat ma maksta ei tahtnud, siis vahtisime aia taga. Tegin paar pilti kah, aga need tulid sellised kahtlased, sest ühe koha pealt tehtud ja imeliku kvaliteediga! Aparaat ei ole siiski aia tagant pildistamiseks mõeldud :(Üle pika aja sai siis täna jalgu treenitud. Kuna põlved on viimasel ajal kogu aeg valutanud (eriti öösel, mil roni valust või mööda seina üles), siis olen jalad unarusse jätnud. Kui vaid teaks, millest see valu tingitud on olnud: kas vähesest trennist viimasel ajal (umbes kahe kuu jooksul kaks trenni olnud ainult) või on mingi muu põhjus peidus… Aga nüüd ma selle jalatrenni ära igatahes tegin. Kell 18 õhtul, peale kaht poolenisti magamata ööd ja hunnikut sõitmisi ning väsitavat tööpäeva...
Teisipäeva õhtul kell whatsoever põrutasin nimelt pealinna poole külla (pidin alles kolmpäeva lõunast minema). Kell 00:00 olin linnas, magama sai alles kella viie paiku hommikul. Ärkasin suht vara (mingi kell 9 vast), sest suhteliselt võõras koht ja suhteliselt võõras ning ebamugav voodi liidetuna minu kergele unele ei ole kokkuvõttes üldse hea kombinatsioon. Riigipüha möödus seetõttu pooluimas, õhtul mingi kahe-kolme-tunnine uinaku moodi asi veel ja siis Olümpia saatel kell pool kolm magama. Täna ärkasin 6:50, nagu tööpäeva hommikul ikka. Ainult, et äratuskell oli 8:20ks pandud. Vedelesin edasi ja 8:16 ajasin end siiski püsti. Päris reipalt kusjuures. Pesud, söök jne ning siis kell 8:55 autosse ja Pärnusse tagasi. Kodust trenniasjad kaasa ning tööle ära. Peale mida siis trenni :-)
Trenn oli suht ok, jaksu nagu jätkus, kuid võhmale võttis küll. Kuna olin päeva peale päris mitu kohvi ära tarbinud, siis higi jooksis ojadena ja näost olin punane nagu tomat. Aga huukers! Sai raskustega vist veidi üle pingutatud, sest põlved annaksid hetkel nagu tunda. Võib-olla kujutan seda kõigest ette hetkel :P Möksisin nad igatahes Arthrostopiga sisse. Nii igaks juhuks.
Muidu magaks hetkel juba, kuid sain “staabist” kõne, et võib-olla tuleb varsti otsingutele minna. Pootsis (Tõstamaa vallas) olevat mingi mammi metsa ära kadunud ja vaja üles leida. Üldiselt ööotsinguid ei tehta, kuid kui mängus on vanur või laps või külmad ilmad, siis peab minema. Maksku, mis maksab! Nii et ootan edasi siis nüüd (selle asemel, et magada!) :-)
21.08.2008, 1h 3min
Kaal hommikul: ? kg
soojenduseks ratas 10 min + paar venitust
1. Kõhuli jalgade kõverdus 10x25kg, 2x10x30kg
2. Jalapress 10x110kg, 10x130kg, 10x140kg
3. Säärte sirutus ette 3x10x67kg
4. Jalad kokku 3x10x35kg
5. Jalad lahku 3x10x40kg
6. Säär ühel jalal keharaskusega 3x10
7. Säär jalapressil 3x10x50kg
8. Alaseljale Good Morning 10x30kg, 2x10x35kg
Kogu trenn võttis 564 kcal, keskmine pulss oli 141 ja maksimumiks 163.
Lõppu 25 minutit jalgade venitamist.
Kogunemine Jõulumäele algas varakult. Mina jõudsin sinna umbes kell 16. Kell viis oli rivistus ja mind pandi koos Vedruga lippu heiskama. Lipu heiskamiseks laenasin Gealt PR särki, sest mul endal pole sellist asja ikka veel. Seejärel jaotati inimesed gruppidesse ning määrati instuktorid.
Peale seda vormid selga, varustuse kontroll ja grupiga tutvumine. Siis aga metsa ära. Esimeseks ülesandeks oli kadunud esemete otsimine. Neli eset leidsime oma grupiga suht ruttu üles, viiendaga läks üksjagu aega. Aga üles me ta lõpuks leidsime ja õhtale saime. Söök, pesu ja magama ära. Öö oli unetu. Võõras koht ja ebamugav voodi.
Seejärel gruppidega kuut esmaabipunkti läbima: vigastatud jooksjad, vigastatud marjulised, vigastatud lapsed, granaadiga lõkkeplatsilised, pea ees vettehüppaja, joomalised metsas. Meie grupp läbis kõik punktid enam-vähem normaalselt, ainult granaadiga lendasime õhku :D
Seejärel Toomase eestvedamisel kiire kompassiõpe, peale mida metsa ära. Seal harjutasime ahel-, patrull- ja ringotsingut ehk siis kammisime teatud alasid koordinaatide järgi läbi. Alati leidsime ka mingi eseme või vigastatu. Esialgu otsisime “Sillet”, kes oli end metsas vist alasti koorinud, sest leidsime ta mütsi ja särgi jne. Seejärel suundusime liivakarjääri lähedale kaheraudset ja loomapüüniseid otsima. Väike lõunaeine liival ning siis edasi padrikusse kuulihaavaga onu otsima. Lappisime onu kokku ja vedasime ta kiirabiautoni. Onu oli tugevalt üle 100 kilo, seega tassisime teda kuuekesi: viis meest ja mina. Lõpuks voolas tassijatel higi ojadena ja kõik olid totaalselt läbi. Vigastatu autole ja seejärel täiskäigul läbi metsa tagasi laagrisse õhtust sööma. Peale sööki sai pimesikku mängitud ehk siis pidime kogu laagri inimesed sünnikuupäevade järgi ritta panema. Seda siis kinnisilmi muidugi. 
Nojah. Nii palju siis söömisest. Söök kottidesse tagasi ja uppujaid otsima. Sealt level ühe kolme grupi möödalaskmine alguse saigi. Ei määratud üldjuhti, milleks peaks teooria kohaselt esimene sündmuskohale jõudnud rühmajuht olema. Mina see õnneks ei olnud. Edasi läks asi käest täitsa ära.
Iga rühmajuht kamandas oma rühma ja koostööd eriti ei toimunud. Mina käsutasin oma gruppi ja tegin seda omast arust normaalselt. V.a. see, et saatsin politseinikud vette uppujaid päästma. Karjusin küll neile, et köis kaasa, aga nad ei kuulanud. Pärast sain selle eest instruktoritelt korraliku peapesu. Varem ei teadnud ma veest päästmisest muhvigi, nüüd olen aga jälle targem ja kogenum.
Tegemist oli rongiõnnetusega. Käsutada sai üksjagu ja tundus, et lõpuks hakkas sujuma. Üldkokkuvõttes saime kenasti hakkama. Tagasiside-istungil kiideti mind väga hea töö eest. Egolaks! (A)
Vahepeal vilksamisi nägime neid, aga kätte ei saanud. “Lõuna” toimus käimise pealt (eriti võimas oli Katre, kes käigu pealt noaga konserve avas) ja enne viite sai ka metsa maha istutud ning korralikumalt einestatud. Siis tuli buss järgi ja viis meid tagasi laagrisse. Umbes kilomeeter jäi meil ajanappusest käimata, seega ülesanne loeti luhtunuks. Nii mõnigi liige oli omadega nii läbi, et oleks vahepeal “bulldog” hüüdnud. See on siis märksõna kokku kukkumisele – reaalse esmaabi vajadusele. Õnneks aga keegi siiski kokku ei kukkunud ja jõudsime õnnelikult bussiga laagrisse tagasi.
Kell 18-19 oli õhtusöök, peale mida kella 20 paiku rividrilli õpetamine. Kuna meie grupp oli selles osas juba tegija, siis olime meie näidiseks ja visualiseerisime teistele gruppidele kolonni ja viirgude kiirmoodustamist. Suurel väljakul paar õppemomenti ja kell 21 hakkas äktšön taas pihta. Grupid saadeti metsa laiali ja seejärel anti sündmuspaiga koordinaadid. Meie grupp jõudis viimasena kohale, kuna Ops oli nii määranud. Tegu oli siis saunalistega, kes õnnetusse sattunud. Pooleteise tunniga sai olukord lahendatud ja hädasolijad päästetud. Järgnes “uppumis”loeng õppeklassis. Kell oli selleks ajaks juba kümme löönud. Siis pessu ja magama.
Peale hommikusööki ohutsooni- ja struktuuriloeng, peale mida kell 10 rivistus. Grupid aeti nii segi, kui vähegi võimalik ja saadeti metsa ära… teise leveli asju otsima, mis neil metsas ööbimise ajal kaduma läksid. Kell üks saime metsas süüa ja peale seda toimus siis suurim katastroof nende kuue päeva jooksul: maavärinas sai kannatada astmahaigete pansionaat. Meie grupp jõudis teisena kohale. Kuna esimene grupp oli enamuses ka “rusude” alla jäänud, siis nii mõnigi meie grupi omadest pandi käsutama. Taas saime ülesandega enam-vähem normaalselt hakkama ja kõik vigastatud leidsid tee haiglasse. 
