Magada kah ei lasta

Nädalavahetus möödus liiga kiiresti, puhata nagu ei saanudki.
Laupäeval sain üksi voodis laiutada ja magasin seetõttu suhteliselt hästi isegi. Ärkasin ikka mingi 8 paiku. Päev otsa ei teinud eriti midagi: koristasin, pesin pesu, istusin arvutis, vahtisin telekat ja sõin meeletult. Õhtul siblisin aga sünnipäevale, kus sai aja maha võtta. Päris tore oli jälle süüa :P ja inimestega juttu rääkida. Koju jõudisn 3:30 öösel, magama sain kell 4.
Pühapäeval kaua magada ei lastud. J. helistas kell 10 kopikatega, et nad hakkasid juba metsast tagasi tulema. No mida hekki! Algul mainis, et ehk kell 12-13 tulevad tagasi. Nii et minu uni oligi sealpaigas. Padjanäoga suundusin õue, et kontrollida, kas auto funkab. Funkas. Aknaid kraapisin oma 20 minutit, aga teades mind, siis oli see ülikorralik puhastus ikka :P Seejärel sõitsin staapi J.'le järgi ja suundusime Bauhofi uut kraani ostma ja siis Sinti, kus J. oma varustuse ja relva maha laadis. Ämm keetis kanasuppi, parkisime kell 14 kõhud täis, seda enam, et see oli põhimõtteliselt mu esimene söök alles, ja suundsime minu vanemate juurde korraks nägu näitama. Plaan oli tegelikult uisud ära tuua, aga arvake ise, mis maha ununesid :D Seejärel Rimi-laks. Pea 700 EEK sai poodi jäetud, nagu näha, söömine on kallis hobi. Ja mingi kell õhtu (viis vist) sai siis koju tagsi.
J. vahetas köögis kraani ära, kuna vana oli ribadeks. Jehuu, enam ei peagi vannitoas nõusid pesema. Edasi tuli lebola. Vahtisime niisama vusserit. Natsionaalne tresöör kahte ma polnudki veel näinud. Täitsa vaadatav värk oli. Seejärel unne ära, et hommikul ikka üles saaks.

Täna öeldi tööl, et puhkusegraafik vaja paika panna. Seega pean/peame siis nüüd välja mõtlema, millal puhkame ja millal dekreeti minnakse. Kodus tuleb seega väike koosolek teha :D

Äpu olen!

Üleeile lõhkusin jäjekordse kraadiklaasi ära. Kuna olemine oli vägagi sant, otsustasin end kraadida. Kuid suures heegeldamise tuhinas unustasin ära, et kraadiklaas mul all oli. Ja nii see läraki maha kukkus ja kildudeks lendas. Ja ma ei saanudki teada, kas oli palavik või mitte :D Nüüd ma ei julge enam elavhõbedaga kraadiklaasi osta, sest olen neid kokku juba tükki viis ära lõhkunud.

Eile hommikul ei läinud auto taas käima. J. sai töökaaslasega tööle ja naases õhtul uue akuga. No kaua võib, eksole. Külm on oma töö teinud ja isegi laadimistest ei olnud enam kasu. Aku oli kolm aastat vana ka juba, seega võis uue vastu vahetada küll.
Õhtul käisin veel koolis, kus leidis aset "vilistlaste õhtu". Kohal oli häbematult vähe vilistlasi, vanimad neist aastal '66 lõpetanud. See oli kooli 90-aastases ajaloos esimene vilistlaste õhtu üldse. Imelik!

Täna käisin ämmaka juures. Kõik tundub normaalne olevat: vererõhk 120/50, uriiniproov ok, kaal pole grammigi tõusnud, kõhu mõõdud on ainult veidi suurenenud. Sel korral võeti triple testi jaoks verd ka. Analüüside ukse taga istusin u 20 minutit, sest pidevalt tulid väikelapsed ette, kellel eelisõigus on. Kuradima närvi ajas küll. Lastel võiks eraldi ruum olla. Nende tõttu pidin seal tükk aega haigetega koos oma järge ootama. Oi kui ma peaks nüüd haigeks jääma!!!!
Pärast tulin jala koju. 4 kilomeetrit 40 minutiga, mis on paras tempo, et paksus vammuses, libedal ja ebatasasel pinnal kergelt hingeldama võtaks. Kintsud külmusid veidi ära, aga muidu polnud hullu kedagist.

Eile oli imelik päev

Esiteks tekkis mul peale blogi kirjutamist koogiisu. Kuskilt leidsin muna-hapukoorekoogi retsepti, käisime poes vajalikke ained ostmas ja kimatasime seejärel minu vanemate juurde kooki küpsetama, sest kodus mul ju küpsetusahju ei ole. Mina mässasin emaga köögis kooki teha (korralik topside määrimine), isa ja J. vahtisid suusatamist. Kuidas nad viitsivad? Seda enam, et J. käis laupäeval Otepääl ka veel vaatamas.... Hera passis niisama kord siin, kord seal. Nii kui kuulis, et taigna-topsid tühjenevad, oli kohe platsis, et ülejäägid endale saada :P
Kook tuli megahea. Kerkis ahjus meeletult, pärast vajus õnneks veidi tagasi. Kuumalt eriti lõigata ei andnud, jäi noa külge kinni nagu kitt. Kuid jahtnunult andis lõigata ja oli nämm-nämm. Seda pealmist osa võiks niisamagi süüa (A)
Retsept kah:
Põhi:75 g võid, 150 g jahu, 1 muna, 1/4 kl hapukoort, noaotsaga soola, 1/4 tl soodat, 1 spl suhkrut
Või vahustada köögikombainis suhkruga, lisada muna, sool, hapukoor ja soodaga segatud jahu. Taigen laotada küpsetuspaberiga kaetud ümmargusse koogivormi.
Kate: 2 dl suhkrut, 5 muna, 3 spl tärklist, 1 tl vaniljesuhkrut, 600 g hapukoort
Munakollased vahustada suhkruga heledaks vahuks, lisada tärklis ja hapukoor ning lõpuks ettevaatlikult kõvaks vahuks vahustatud munavalged. Kate valada põhja peale.
Küpsetada eelkuumutatud ahjus keskmises vahes 20 minutit 200 kraadi juures ja 10 minutit 180 kraadi juures. Puutikuga kontrollida koogi valmidust - kui tikk jääb puhtaks, on kook valmis.
Meil läks küpsetamiseks 10-15 min veel, muidu oleks seest "tooreks" jäänud.

Teiseks tekkis mul mingi käsitööisu. Nagu mida? Mina ja käsitöö???? Jah, titepapusid hakkasin tegema. Haarasin kodust lõngad, heegelnõelad ja "heegeldamise käsiraamatu" (ei mäleta põhikoolist enam midagi eriti), ning pusisin ühe papu valmis. Aga kohe näha, et algaja olen.... tegin papu tagurpidi. Ma ei tulnud esimese hooga selle pealegi, et ühenduskoht võiks kanna peal olla, mitte eesotsas :P No mis seal ikka. Mis mööda, see uuesti. Vähemalt sain harjutada, mismoodi see heegeldamine käis.
Kui papud millalgi nüüd valmis saan, eks teen pilti kah, et teilegi oma käkerdisi näidata. Aga vähemalt ise tehtud siis! :D

Nii et täitsa koduperenaine valmis.... heegeldab ja küpsetab. Ma juba veidi kardan seda kodus-olemise-aega :|

Im Westen nichts Neues

Kindlasti märkasite üht imevidinat siin minu postituste kohal. Mulle lihtsalt meeldivad sellised asjad, mis näitavad igasugu numbreid ja andmeid. Ja et endal kah meeles püsiks, kui kaugel asi on juba, siis saigi siia see vidin topitud.
Muidu on aga Im Westen nichts Neues ehk siis Läänerindel muutusteta. Toas on hakanud soojemaks minema ja seda seetõttu, et ikkagi keerati sooja veidi juurde. Seega on hommikuti juba 19C kraadi olemas ja palju mõnusam kohe olla. Täna öösel oli lausa palav magada, aga seda tänu paksule tekile.
Tööl on nagu tööl ikka. Teised (peale 3-4 inimese) veel ei tea, et last ootan. Kuid ega seegi aeg vist enam kaugel ole, sest kõht hakkab vaikselt juba kasvama. Sisse end enam tõmmata ei lase ja väike muhk nagu oleks juba. Kõhuli on igatahes ebamugav olla ja "lössis" ka istuda ei lase.
Endal on mul muidugi tunne, et olen suur emalaev, sest kõhus pole seda kerget tunnet nagu varem oli. Selline tunne, et kõht on tina täis valatud. Aga eks see käi asja juurde. Ma ei kujuta ette, kui suurena ma end veel lõpus tundma hakkan :S
Ahjaa, tööl käin arvatavasti võiduka lõpuni, ehk siis esialgselt umbes juuni alguseni (periood lõppeb 3. juunil). Ülemus soovitas V perioodi kalendaarsed plaanid taoliselt koostada, et alguses on vajalikumad asjad ära ja lõppu jääks ainult kordamine. Arvatavasti tõstetakse (minu soovil) mõningased tunnid, mida annab tõsta, IV perioodile üle, et viimasel perioodil koormus võimalikult väike oleks. Igatahes, soov oleks, et hommikud jääksid vabaks (saaks magada) ja minu tunnid võimalikult kokku lükatud päeva keskele oleksid, et ka õhtud vabamad oleksid. Eks näis, kas õppejuht teeb tunniplaani koostamisel imesid või mitte ;)

Tehtud!

Täna võtsin südame rindu ja käisin ülemuse jutul. Jälle üks mure murtud :rolleyes:

Tänane lektüür

Tänaõhtune lektüür, mis tõi muige suule. Varsti hakkan TrashCani üles kaevama, siis saab vast veel rohkem nalja. Huvitav, kuivõrd tema tööandjat tema "stabiilsed" ütlused huvitavad?

A: Sina plõksid ja kustutad või? Mis see põhjendus nagu on, kui sul ärilisi huve ei ole? ära tule mulle siia luuletama, ma olin ka mode, tean väga hästi mis võib ja mis mitte, kuna paljud asjad mu oma välja mäeldud siin.
B: cry me a river.
A: Unista edasi, tropp. Mine laku jh bosside perset, äkki saad koti valku või fitnessi logoga särgi või midagi...
B: Laku Bonsuna perset, äkki saad ka midagi.
A: Oi, selle kirjavahetuse peaks lausa Toksile saatma Äkki laseb sind kah lahti Mis sa arvad et oled ilgelt tehtud mees nüüd ve? Ei ole mina kunagi kellegi perset lakkunud, mulle kantakse asju kandikul ette. Sinusugused jah muud moodi ei saa kui peavad lakkuma... et veidikenegi oma tillukest ego tõsta. On sul veel midagi lisada? Kuidagi lühike kiri ju...
B: Sulle toodi kandikul üks hea löök jalaga perse, kui sa tähele ei ole pannud.
A: Peaks kottima vä? Eks see nii ole siin kombeks olnud jah, et teed tööd, siis võetakse see sul lihtsalt
käest ära ja jagatakse tasuta laiali. Aga mida sina sellest ka tead. Kui omal nahk üle kõrvade
tõmmatakse, siis saad teada. Olgu õnnelikud, et kohtuasja omale kaela ei saand, ei viitsind jännata. Aga
vajadusel eks jõuab veel...
Ei jäänd mina millestki ilma, kuna ma ei saanud siin kah midagi. Praegu aga...hehe....nice life! Eks te
varsti hakkate veel rohkem kiunuma, kui matsu ära jagate...
Muide, jube dzhentelmenlik oled..... oma naist kõnetad ka nii? Slaavlastel pidi jah kombeks olema, et
kui lööb siis järelikult armastab.... Sado maso värk, kellele meeldib, kellele mitte...
B: 1) Mind ei huvita, mida sa said ja mida sa ei saanud.
2) Ma vastasin sulle täpselt samade sõnadega, nagu sina mulle kirjutasid. Nii et kordan ennast:
cry me a river.
A: Mis siis tõmbled kui midagi ei huvita? Igav on või? Njaa....siis peab omale tegevust otsima jah
Lihtsalt kuidagi rikutud psüühikaga oled. Tuled linna peal vastu siis vait nagu sukk aga siin nii
õhku täis et lase olla. Turvaline, mis?
B: Ise sa kirjavahetust alustasid, sul on siis igav järelikult. Linna peal ma sind küll näinud ei ole. Ja isegi
kui kunagi näen, siis miks ma peaks sinuga juttu ajama tulema? Polegi millestki rääkida. Ega ma siin
ka primaatide moel sinuga suhtlemisest erilist mõnu ei saa, nii et ma ei viitsi oma aega raisata sinu
peale.
A: Nojaa, ma tahtsin teada, kes see debiil on, kes kustutab.... Rebase nõue oli ja on, et kui kustutad, pead
selgitama. Ma võin muidugi kohe homme järgi uurida ja ju ta siis annab sulle ka teada kui sa veel ei
tea. Kui viitsin muidugi, suht kiire on koguaeg- uued tegijate treeningud, videod jne. Kõik see, millest
teie nüüd ilma olete kenasti...nii et kes kellele jalaga perseb taob ah?
Linna peal ma ei kola. Auto viib uksest ukseni. Suvalistega ma ei jutusta ka. Ple aega.
B: Asendamatuid inimesi ei ole olemas. Mul isiklikult teie tegijate treeningutest ei ole enam ammu ei
sooja ega külma. Head ööd.
A: No pole näha et siin elu keeks Muidugi sul ei olnud ei sooja ega külma, sinust ei tehtud midagi ju,
ja ei tehta ka... Ise sa just kah niipaljuga ei hiilga, et suudaksid mõne asjaliku artikli kokku panna
või video ära monteerida...
B: Mis sa püüad mind bonsunasse värvata või miks sa terve õhtu üritad mulle meeleheitlikult tõestada, kui
hea ja tore teil see bonsuna.com on ja kui halb meie fitness.ee on? Ma ei ole nõus teie portaali tulema,
ära isegi ürita. Ktnxbye.
A: Oh ei, issand halasta selle eest.... Nii tegija sa kah pole ju Pole vajadust kedagi värvata, nagu
mulle on öeldus, siis tahtjaid tuleb iga päev murdu, nii et peab valima kahjuks...
Ei ole Bonsuna lehe autor ega looja ega haldaja, nii et ei oska väga kommenteerida... lihtsalt siin on
igavaks läinud Rohkem elu võiks olla! Viimasel ajal aga peletad sa ise siit inimesi eemale ona
hullude kustutamisorgiatega (ma ei räägi kusjuures endast, mind ei saaa kuskilt minema ajada)... Eks
ole varemgi sinuteemalisi teemasid siia tehtud, sa ju mäletad küll. Kõige kurjem mode jne... võiks ju
veidike mõtlema panna või mis. Sinu tegevus piirdubki siin foorumis kustutamisega ju, võiks olla
mingis muus asjas ka veidi tegusam. Või sulle polegi siia tööd pakutud, nüüd kui meid enam pole?

Dilemma dilemma otsa

Kuna ma ka täna midagi asjalikku pole viitsinud teha, siis surfasin netis ja uurisin rasedus- ja sünnituspuhkuse, põhipuhkuse, vanemahüvitise ja muu sellise kohta. Kui igasugu seadused ja artiklid läbi lugeda, siis saab asja selgeks küll. Vist.
Igatahes, hiljemalt 30 päeva enne tähtaega peaks siis dekreeti minema. Ja hea meelega võtaks lisaks veel 30 päeva enne ka põhipuhkust, millele mul seaduse järgi täielik õigus on. Kui selleks ajaks nii palju ikka võtta on :P Aga siin tekibki mul väike dilemma. Kas olla kohusetundlik ja lõpetada kooliaasta kenasti ära ning alles 30 päeva enne tähtaega dekreeti minna või siis olla egoist ja võtta puhkus ka lisaks ja seega jätta õpilastel kuu aja tunnid ära... Kui minu teha oleks, siis jääks esmaspäevast koju juba. Hetkel veel puhkus käimas, kuid kohe mitte ei taha esmaspäeval tööle minna. Seda enam, et tööl peaks millalgi teatavaks tegema, et asjad sedapsi on. Aga millal oleks õige aeg? Kas kohe esmaspäeval? Või alles siis, kui kõht paistma hakkab? Kahe nädala pärast on mul arsti juurde aeg ja hea meelega venitaks sinnani selle ütlemisega. Siis saaksin arsti arvamust kah küsida, et millal hea aeg oleks, sest sel korral ei tulnud meelde küsida. Aga teatavasti on jaanuaris ju puhkuste paika panemise aeg ja selleks ajaks peaks asi öeldud olema. Samas, minu töölepingus on kirjas selline punkt: "Kui Töötaja kuulub puhkuse aega valima õigustatud isikute loetelusse, on ta kohustatud sellest Tööandjat teavitama viivitamatult, kuid mitte hiljem, kui iga kalendriaasta 01.veebruariks." Ja töölepingu seaduse § 69 lõigu 7 järgi on naisel vahetult enne rasedus- ja sünnituspuhkust õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal. Lepingu järgi võiksin siis hiljemalt 28. jaanuaril teatada (sest see sõna viivitamatult ei sümpatiseeri mulle kohe kuidagi), kuidas lood on ja oma põhipuhkust nõudma hakata. Igatahes, taaskordne segane teema ja dilemma!
Kui vanemahüvitisest rääkida, siis TSD ja arvutuste põhjal tuleks see mul suurem summa kui hetkel palka saan. Ja see on igati positiivne nähtus!
Ja kui ülemusele teatama lähen, siis selleks ajaks peaks vist välja mõeldud olema, kui kaua ma kodus kavatsen olla. Kas ainult 575 päeva, mille jooksul korralikumat "pappi" saab või siis kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ja saades seejuures siis ülejäänud aja eest ainult 600 EEK kuus. Laps pole just kõige odavam lõbu! Taaskordne dilemma!

Talveuni oleks asjakohane!

Tean, häbematult kaua ei ole ma oma nägu siin näidanud ja täitsa häbi on kohe! Kuid ma ei saa sinna midagi parata, et mul tuju-tahtmist pole olnud.

Midagi olulist vahepeal juhtunud ei olegi. Jõulud olid. 24.12. sõime minu vanemate juures, 25.12. sõime J. vanemate juures ja pidasime ühtlasi ta õe sünnipäeva, 26.12. sõime jõusaali jõulupeol, 29.12. sõime minu venna juures, kes oma sünnipäeva pidas, 31.12. sõime taas minu vanemate juures ja saatsime vana aasta ära.
Kogu selle söömaga tuli juurde umbes 2 kilo, millest kilo oli mingi päeva seisuga taas läinud. Aga kui nüüd mõtlema hakkan, siis need olid esimesed jõulud, kus ma palju süüa ei jaksanudki. Kogu raseduse ajal ei ole ma kordagi midagi väga palju söönud, sest lihtsalt ei taha. Esiteks seetõttu, et kogu aeg on niigi pundunud tunne ja teiseks seepärast, et peale suuremat söömist on nõme olla. Ja kuna mul 24/7 on nõme olla, siis ma ei taha, et mul topeltnõme olla oleks!

Vana aasta sees käisin korra veel UH's, kus kuklavolti mõõdeti ja mind võeti siis lõpuks arvele ka. Ühtlasi sain saatekirjad perearstile ja hambaarstile. Nende juures mul kah nüüdseks käidud. Perearstil käik oli küll übermõttetu! Mõõtis ainult vererõhku ja kuulas kopsud üle. Ja selleks pidin ma teise linnaotsa minema. Bussiga, kusjuures. See oli üle mitme-setme aja (aasta vähemalt) esimene kord bussiga sõita.
Ja täna käisin siis hambaarstil. Aeg oli mul kell 9:00. Kohale jõudsin kell 8:45 ja arstitooli istusin kell 9:20. Ehk siis istusin üle poole tunni seal tühja, seni kuni hambaarst oma kohvi jõi... või mida iganes nad seal tegid. Samas, toolil istusin maksimaalselt neli minutit, sest ühtegi auku ei olnud. Soovitati enne sünnitama minemist korraks tagasi tulla, kuna üks hammas võib varsti endale augu saada. Ja selle nelja minuti toolilistumise eest ei võetud mult pennigi. Visiiiditasu on muidu 100 eek. Nii et see ootamine tasus ära.
Edasi oli mul plaan poodlema minna, sest uusi pükse oleks vaja, sest ainult üks paar läheb hetkel veel jalga... Kuna aga tuju on täna sant ja ilm on nõme ja kell 10:00 tehti alles poed lahti, siis ma ei viitsinud pool tundi niisama tühja passida. Käisin toidupoest läbi ja sumpasin läbi paksu lume koju tagasi.

Oi kuidas ma seda lund ja külma ja talve juba vihkan. Ma pole kunagi eriline külma-lumesõber olnud ja see massiline lumi teeb asja veel hullemaks. Kogu aeg on külm, majast ei taha välja minnagi. Kahju, et inimesed talveunne ei jää :(