Kes hommikuti külas käib...

Eile sai üle pika aja majast väljas käidud, st külas käidud. Sain kokku endiste töökaaslaste ja nende poegadega. Kõik me kolm pooldusime sel aastal. (Pildil vasakult: 2 kuune, 3 kuune ja peagi 5 kuune põnn + emad). Muljetasime elust-olust ja jagasime seniseid kogemusi. Tore oli neid taas näha :) Nagu ka pildilt näha, siis minu põnn on neist kõige suurem (ja kõige kenam :P) ;)

Hiljem käisin ka veel Spordihallist läbi, et seal veidi aega veeta ja juttu puhuda. J.A. otsustas oma häda number kahega just seal maha saada. Lõpuks ometi, 5 päeva juba ootasime. Ja ega kohta siis sel juhul valida saa, tuleb, kus tuleb :lol: Aga jah, ma olen vist juba maininud, et mul on sitaks mugav, kui noormees oma häda iga 3-5 päeva tagant teeb. Tal kahjuks nii mugav ei ole :(
Loodame, et kui 4-kuuselt talle lisatoitu andma hakkan, olukord normaliseerub ja tal kah kergem hakkab. Millalgi siin katsetasime talle juba porgandimahla anda. Teelusika täis läks nagu niuhti. Hea magus ju. Ja kuna ta ainult sööks, siis kipun arvama, et hakkab edaspidi kõike sööma (ptui ptui ptui üle vasema õla, et nüüd ära ei sõnnud).

Jutusoon on umbes

Sadatuhat aega viimasest postitusest jälle möödas. No ma ei saa sinna midagi parata, et jutusoon täitsa umbes on. Vahel olen hakanud kirjutama, kuid siis on juhe jälle koos või poiss nõuab oma...
J.A. on nüüd 3-kuune (kabariidid 7,27 kg ja 62,5 cm) ja ta on tõsine jõujunn. Kogu aeg kangutab end püsti (jah, mitte istuli, vaid lausa püsti), pikali ei taha üldse olla ja eile hakkas juba esimesi keeramiskatseid tegema. Öösel magab 8-9 tundi jutti, juttu räägib, naerab ja on muidu tubli noormees. Kui viimase aja igapäevased jonnimised -karjumised välja arvata ;)
Mina ise tahaks 24/7 magada. Poiss öösel küll magab, kuid iga tema ähhpuhhi peale olen ikka üleval, seega ise ei saa nii pikalt magada. Ei tea, kas stressist või niisama organismi muutustest on juuksed mul lahti. Kui raseduse ajal tuli pesemise käigus heal juhul üksainuke karv peast ära, siis nüüd tuleb neid peotäite kaupa. Kui varsti kiilakas olen, siis teate millest. Kaal mängis siin vahepeal samuti vingerpussi. Paari nädalaga langes 2-2,5 kg ja võin julgelt väita, et see ei olnud rasva arvelt. Positiivne on aga see, et ühed vanad teksad lähevad jälle jalga :) Kõhunahk pole end veel kokku tõmmanud, seega ripub üle ääre, mis pole eriti kena vaatepilt. Aga mis seal ikka, loodan, et ta millalgi ikka endiseks tõmbub.
Kurb on aga see, et rinnapiim hakkab juba ära kaduma. 24-tunnine saak mõlemast rinnast kokku on umbes 300 ml, mis on poisi 1,5 toidukorda. Hetkel sööb ta ööpäevas 4-5 korda 200 ml. Nii et jah..
Mis veel? Ega suurt midagi. Trennis pole ma paar nädalat käinud, sest mingi nohu ja väike palavik piinamas. Loodan, et need peagi mööduvad ja on jaksu trenni minna.
Õpetajate päeval (5. okt) käisin kontserti kuulamas. Koit Toome esines. Noh, õpetajad on ikka päris tagasihoidlikud inimesed, Koit neid käima ei saanud :P
Juubelitel sai kah üks nädalavahetus käidud. Kaks ühes. Megahea trühvlitort oli seal ja nägin oma mehe sugulasi. Muidugi väntsutati tited korralikult läbi. Mehe õel on laps kuu vanem kui meil, seega kaks titte lükata-tõmmata.

Seda postitust hakkasin ma täna kell 13:11 kirjutama ja nagu näha, siis valmis sain ta alles kell 18:14. Üks vääksu nõuab kogu aeg tähelepanu ja tegelemist.