Ja valmis ta saigi, väike Hello Kitty. Aega kulus sellele kaks nädalat, kuna sain ju ainult jupi kaupa heegeldada. Muidu saaks vist päevaga valmis. Midagi keerulist ei olnud, kuna see ei ole mul esimene mänguasi heegeldada ja see kiisuke kuulus kergemate asjade kilda. (Siin on eelmised üllitised.)Nüüd vaja see kingitus ainult uuele omanikule viia, väikesele 3-aastasele plikatirtsule. Loodan, et talle meeldib.
Muidu kulgeb elu aga endiselt vaikselt. Laupäeval tahtsin siia üht kurja postitust sisestada, aga siis mõtlesin, et las jääb. Ja hea oli, et siin suurt sõimu lahti ei laksnud :P
Nimelt. Laupäeval suundusin kell 7:30 bussiga pealinna kooli. Auditooriumi ukse taha jõudes selgus aga, et õppejõud on haige. Vähe ma siis ju ei vihastanud: Sõita selleks pealinna, et lugeda silti uksel. Nojah, mis seal siis ikka, käisin korraks Abakhanist läbi ja sõitsin 11:00 bussiga Pärnusse tagasi. Olemine täielik zombi, sest öösel magasin kehvasti ja ärgata tuli vara.
Ja pühapäeval vastas õppejõud mu meilile, et oli reede õhtul jala murdnud ning laupäeval oli tal operatsioon. Nii et vabandatav, et loengu ärajäämisest ei teavitatud.
Poiss kasvab nii et mühiseb. Käputab vabalt, ajab end juba püstigi. Täna sai esimesed ristsed kukkumise vallas. Reedest saati on tal väikene nohu ja vasem silm ajab rähma. Arvatavasti sai kolmapäevase ujumisega veidi külma. Ocuflash ja Humer on hetkel meie sõbrad. Täna öösel magas ta õnneks juba päris hästi ja silmast pole kah midagi eriti tulnud. (Siinkohal sülgan kolm korda üle õla.) Palavikku ei õnnestunud meil samuti tuvastada, seega loodame, et kõik saab peagi korda...
Kuna käsitööprojekt sai nüüd valmis, siis pean edaspidi 100% kirjatööle pühenduma hakkama. Lõputöö esitamise tähtaeg on mai alguses ja ma pole veel alustanudki. :( Paar artiklit olen bussisõitude ajal läbi lugenud, kuid eks see selline pealiskaudne lugemine oli. Jama on see, et üks raamat on inglise keeles, seega tuleb vajalikke osi ümber saksa keelde sealt tõlkima hakata. Mitte ei viitsi! Palju lihtsam on kohe saksa keelset materjali kasutada, kuna töö pean nii või naa ju saksa keeles kirjutama (:
Muidu kulgeb elu aga endiselt vaikselt. Laupäeval tahtsin siia üht kurja postitust sisestada, aga siis mõtlesin, et las jääb. Ja hea oli, et siin suurt sõimu lahti ei laksnud :P
Nimelt. Laupäeval suundusin kell 7:30 bussiga pealinna kooli. Auditooriumi ukse taha jõudes selgus aga, et õppejõud on haige. Vähe ma siis ju ei vihastanud: Sõita selleks pealinna, et lugeda silti uksel. Nojah, mis seal siis ikka, käisin korraks Abakhanist läbi ja sõitsin 11:00 bussiga Pärnusse tagasi. Olemine täielik zombi, sest öösel magasin kehvasti ja ärgata tuli vara.
Ja pühapäeval vastas õppejõud mu meilile, et oli reede õhtul jala murdnud ning laupäeval oli tal operatsioon. Nii et vabandatav, et loengu ärajäämisest ei teavitatud.
Poiss kasvab nii et mühiseb. Käputab vabalt, ajab end juba püstigi. Täna sai esimesed ristsed kukkumise vallas. Reedest saati on tal väikene nohu ja vasem silm ajab rähma. Arvatavasti sai kolmapäevase ujumisega veidi külma. Ocuflash ja Humer on hetkel meie sõbrad. Täna öösel magas ta õnneks juba päris hästi ja silmast pole kah midagi eriti tulnud. (Siinkohal sülgan kolm korda üle õla.) Palavikku ei õnnestunud meil samuti tuvastada, seega loodame, et kõik saab peagi korda...Kuna käsitööprojekt sai nüüd valmis, siis pean edaspidi 100% kirjatööle pühenduma hakkama. Lõputöö esitamise tähtaeg on mai alguses ja ma pole veel alustanudki. :( Paar artiklit olen bussisõitude ajal läbi lugenud, kuid eks see selline pealiskaudne lugemine oli. Jama on see, et üks raamat on inglise keeles, seega tuleb vajalikke osi ümber saksa keelde sealt tõlkima hakata. Mitte ei viitsi! Palju lihtsam on kohe saksa keelset materjali kasutada, kuna töö pean nii või naa ju saksa keeles kirjutama (:
